4. Kodutöö

 

Paigaldasin WordPressi, pärast greeny paroolide meeldetuletamist käis protsess väga kiiresti ning kergelt. Lehte saab näha greeny kaudu aadressilt http://greeny.cs.tlu.ee/~jormkop/veebiarendus/ . Leheküljel puudub eriline turvalisus, kasutasin vaid permissione, hetkel saab ainult admin postitada, kommenteerida saab kui ma ei eksi siis isegi sisse logimata, kuid kui kommentaari soovid pilti ka lisada, siis seda saab ainult admin teha.

Paigaldamisprotsessil tekkis vaid kaks hetke, kui ise aru ei saanud mis teha. Esiteks olin unustanud oma greeny loginad, et saada wordpressi installida, mis lahenes üpris kiiresti, teiseks ei mõistnud miks ma ei saa postitusi teha, kuid pärast õppejõult abi küsimist sain aru, et olin lihtsalt vales kohas, ning probleemi tegelikult ei olnudki.

 

3. Kodutöö

Lähtudes sellest millist veebisaiti soovid üles ehitada (nt korporatiivne koduleht või e-pood), vali vähemalt kaks sisuhaldussüsteemi ja võrdle neid, millise võtaksid veebisaidi loomisel kasutusse või millistele saitidele sobiks see CMS paremini! Julgelt otsi allikaid juurde, millele oma arvamust toetad.

Otsustasin võrrelda WordPressi ja Joomlat. Kui ise teeksin lehekülge, siis väga suure tõenäosusega kasutaksin selleks wordpressi, kui just pole lehel vaja mingeid täpsemaid funktsionaalsusi mida wordpress ei võimalda.

Nii palju kui ise olen kokku puutunud, ning kuulnud või lugenud olen on wordpress kõige lihtsamini hallatav CMS. WordPressi kasutamiseks ei ole vaja erilisi teadmisi HTML/PHP/CSS keeltest, mis on nii mõnegi inimese väga oluline, muidugi algteadmised tulevad ka wordpressi kasutades kasuks, kuna kui näiteks tuua veebilehe kujunduse loomise, siis tõesti, wordpressilt saab ka valida mõned standardkujundused kuid kui on soov veebileht enda silma järgi kujundada, on vaja vähemalt mõningasi teamisi CSS’ist. WordPressi kasutades saab luua mitmeid erinevaid veebilehti. Saad luua endale kodulehe, sotsiaalvõrgustiku ning isegi lihtsamat sorti E-poe.

Joomla on aga wordpressiga võrreldes veidi rohkem arenenud. Joomla kasutamiseks on vaja teadmisi CSS/HTML/PHP’st, täiesti ilma hakkama ei saa, kuid tegemist on tunduvalt lihtsama süsteemiga kui Drupal. Joomlat kasutatakse kõige enam veebipoodide ning sotsiaalvõrgustike juures. Kuid kui võrrelda võimekusi, siis joomlal on veidikene rohkem jõudu, et probleemidevabalt tööd teha.

Mõlemat WordPressi ning Joomlat on võimalik tasuta kasutada, kuid wordpress pakub isegi tasuta veebimajutust. Nii wordpressil kui ka joomlal on oma enda foorumid, kust saab kiirelt ja lihtsalt leida lahendusi esinevatele probleemidele.

Allikad

Robert, M. (2015). WordPress vs Joomla vs Drupal? loetud aadressil http://websitesetup.org/cms-comparison-wordpress-vs-joomla-drupal/

2. Kodutöö

Äkki saab veebisaidi asendada hoopis Facebooki lehega? Millised on eelised/puudused ja kas mingite valdkondade puhul see isegi töötaks? Too kindlasti näiteid!

Tänapäeval on väga paljud ettevõtted loobunud enda kodulehest, vaid kasutavad facebooki. Facebooki kasutamisel on nii mõningaid eeliseid, suurim pluss oleks ilmselt see, et kui firma teeb reklaami, ei pea nad raiskama raha mingitele veebireklaamidele ja bänneritele, ega ei pea füüsiliselt plakateid üles panema, vaid kui inimene on facebooki lehe jälgija, siis tulevad kõik mis antud firma postitab neile otse ajajoonele, mis torkab silma. Lisaks sellele kasutatakse väga tihti auhinnamänge, mis paneb inimesi postitust jagama, mis omakorda suurendab inimeste hulka, kes seda näeb. Lisaks sellele, et midagi võita, peab lehekülgi ka ise jälgima hakkama.

Kõige suuremaks puuduseks aga, näen tagasiside andmist, kuna facebookis on võimalik inimestel anda hinnanguid antud teenuse kohta, ning  halva reitingu puhul ei saa seda kuidagi peita, vaid see jääb leheküljele igaveseks. Mis võib firmale/tootele halva maine tekitada.

Usun, et facebooki leht veebisaidi asemel töötaks nii mõnegi teenuse puhul, peamiselt aga selliste teenuste, kus on tihti vaja midagi jagada, kõige paremini töötab see ilmselt restoranide, kohvikute ning klubide veebilehtedena. Kuna facebookis on kõige kergem üritusi reklaamida, on seda väga palju ka kasutatud.

 

Allikad

Sharma, S. (3.08.2014). How can Facebook ruin your business? Loetud aadressil http://www.adweek.com/socialtimes/how-can-facebook-ruin-your-business/300708

 

1. Kodutöö

Kui Sinu nimega või perenimega domeen on vaba, kas oleks mõtet registreerida ja milline oleks domeeni omamise kulu järgmistel aastatel? Kas kasutaksid täpitähti, kui need on nimes olemas? Millise maatunnusega domeeni registreeriksid? Mida saaksid teha kui see kuulub juba kellelegile?

Otsustasin uurida, kas minu nimega domeen on vaba, kuid kahjuks kui zone.ee’st vaatasin, sain kurva uudise osaliseks kui nägin, et keegi Jorma Kask on juba registreerinud jorma.ee nimelise domeeni. Kahjuks on isegi kopp.ee juba registreeritud firmale nimega S&S OÜ. Kuid mõtlesin, et kui ma tõesti tahaks endale hetkel domeeni registreerida, et mis nimega, millega paljud mind samastada saaks, oleks see võimalik. Leidsin, et jork.ee nimega domeen oleks vaba. Kuna antud nimi on olnud minu hüüdnimi nüüd juba üle 10ne aasta, siis väga paljud inimesed kellaga suhtlen, oskaksid teada, et tegu on minuga.

Pärast seda otsustasin uurida hindu, Kuna jork.ee on vaba, saaksin selle domeeninime registreerida zone.ee’s 9.20€+km/aasta. Aga kui sooviksin endale domeeni nimega jorma, ei jääks muud üle kui kirjutada antud Jorma Kasele, ning uurida kas ta oleks nõus müüma, kuna isegi on võetud .eu/.com/.net/.fi lõpuga domeenid. Kui sooviksin, et domeeninimi oleks kopp, siis oleks ainuke valik kopp.fi, kuna teised on kõik juba registreeritud, mis aga maksab 13.50€+km/aasta, niiet ilmselt seda ei valiks.

Täpitähti mina ei kasutaks, kuna usun et see tekitaks vaid segadust, kui lehte külastab keegi, kes ei ela eestis. Sooviksin registreerida ikka .ee domeeni, kuna minu jaoks on alati .ee lõpuga domeenid usaldusväärsemad olnud.

Allikad

Zone.ee (kuupäev puudub). Domeeni kontroll ja registreerimine. Loetud aadressil https://www.zone.ee/et/domeenide-otsing/